Lühidalt
- Meningeoom on aju ümbritsevate kelmete kasvaja. Enamik neist on healoomulised ja kasvavad aeglaselt.
- Mõne progestiini pikaajaline kasutamine, peamiselt suurtes annustes, suurendab riski: nende hulgas tsüproteroonatsetaat, nomegestroolatsetaat, kloormadinoonatsetaat ja suures annuses medroksüprogesteroonatsetaat.
- Risk kasvab koos annuse ja ravi kestusega ning väheneb pärast ravi lõppu. Enamiku ravitavate jaoks jääb see väikeseks.
- Ära kunagi lõpeta ravi omal käel. Küsi arstilt, kas ravi sobib sulle endiselt ja kas vajad aju MRT-uuringut.
Mis on meningeoom?
Meningeoom on kasvaja, mis kasvab ajukelmetest – õhukestest kelmetest, mis ümbritsevad aju ja seljaaju. Enamik meningeoome on healoomulised: need ei ole vähk ja kasvavad aeglaselt. Neid esineb naistel sagedamini kui meestel ning paljudel neist on progesterooni retseptorid – üks põhjus, miks hormoone uuritakse kui võimalikku tegurit.
Väike meningeoom ei pruugi mingeid sümptomeid tekitada. Suurem võib suruda ajule või närvidele. Võimalikud märgid on uued või süvenevad peavalud, nägemishäired, kuulmise langus või kohin kõrvus, krambihood, mäluprobleemid või käe või jala nõrkus. Neil sümptomitel on palju muid põhjuseid. Kui aga märkad neid progestiini võtmise ajal, räägi sellest oma arstile.
Milliseid ravimeid see puudutab?
Progestiinid ehk gestageenid on ravimid, mis toimivad nagu progesteroon. Neid kasutatakse rasestumisvastaseks kaitseks, endometrioosi, tugevate või ebaregulaarsete menstruatsioonide, menopausi sümptomite, akne ja liigse karvakasvu ning mõne vähi raviks. Enamikul neist ei ole teadaolevat meningeoomi riski. Mõnel on – peamiselt suurtes annustes ja pikaajalisel kasutamisel:
| Ravim | Milleks kasutatakse | Mida Euroopa regulaatorid otsustasid |
|---|---|---|
| Tsüproteroonatsetaat (näiteks Androcur) | Liigne karvakasv, akne, juuste väljalangemine; meestel eesnäärmevähk | 2020. aastal piiras Euroopa Ravimiamet (EMA) 10 mg või suuremate ööpäevaste annuste kasutamist juhtudega, kus muud ravivõimalused, sh väiksemad annused, ei ole aidanud. Ei tohi kasutada, kui inimesel on või on olnud meningeoom. |
| Nomegestroolatsetaat | Menstruatsioonihäired, endometrioos, menopaus | 2022. aastal piirati suurte annuste (3,75–5 mg) kasutamist juhtudega, kus muud võimalused ei sobi, väikseima annuse ja lühima kestusega. Ei tohi kasutada, kui inimesel on või on olnud meningeoom. |
| Kloormadinoonatsetaat | Menstruatsioonihäired, endometrioos | Sama 2022. aasta otsus suurte annuste (5–10 mg) kohta. |
| Medroksüprogesteroonatsetaat suures annuses (näiteks Depo-Provera) | Rasestumisvastane süst; mõned günekoloogilised haigused ja vähid | 2024. aastal lisati meningeoom suurte annuste riskide hulka: süst ja 100 mg või suuremad tabletid. Ei tohi kasutada, kui inimesel on või on olnud meningeoom, välja arvatud vähi raviks. |
Ulatuslik Prantsuse uuring, mis avaldati 2024. aastal ajakirjas The BMJ, leidis suurema riski ka medrogestooni ja promegestooni pikaajalisel, vähemalt aastasel kasutamisel. Neid kahte progestiini määratakse peamiselt Prantsusmaal.
Sama uuring ei leidnud lisariski progesterooni, düdrogesterooni ega levonorgestreeli vabastavate hormonaalsete emakasiseste vahendite puhul. Ka väikeses annuses tsüproteroon koos östrogeeniga, mida leidub mõnes akne raviks määratavas pillis, ei ole riski näidanud; ettevaatusabinõuna ei tohiks seda kasutada inimesed, kellel on või on olnud meningeoom.
Kui suur on risk?
Risk kasvab koos annuse ja ravi kestusega ning seda nähakse peamiselt pärast vähemalt aastast ravi. Meningeoomid on niigi harvad, nii et isegi kui risk on mitu korda suurem, ei teki enamikul neid ravimeid võtvatest inimestest kunagi meningeoomi. Euroopa Ravimiamet kirjeldab tsüproterooniga seotud riski kui väga väikest.
Risk väheneb ka pärast ravi lõpetamist ning mõne meningeoomi puhul on täheldatud kasvaja vähenemist pärast ravimi kasutamise lõpetamist.
Kui võtad mõnda neist ravimitest
- Ära lõpeta omal käel. Järsk lõpetamine võib tuua tagasi selle, mida ravi kontrolli all hoidis, või jätta sind ilma rasestumisvastase kaitseta. Räägi kõigepealt arstiga.
- Kontrolli toimeainet, mitte kaubamärki: see on kirjas pakendil ja infolehel. Eestis leiad ravimite infolehed ka Ravimiameti ravimiregistrist.
- Anna teada igast sümptomist, mis on uus või süveneb: peavalu, nägemise või kuulmise muutused, krambid.
- Võta oma küsimused järgmisele vastuvõtule kaasa. Siin on viis, millest alustada.
Küsimused, mida arstilt küsida
- Kas see ravi sobib mulle endiselt, selles annuses?
- Kas väiksem annus, lühem ravikuur või muu võimalus võiks sama hästi toimida?
- Kui kaua olen seda kokku võtnud ja kas see muudab midagi?
- Kas mul oleks vaja aju MRT-uuringut, kas praegu või hiljem?
- Milliste sümptomite korral peaksin teiega enne järgmist vastuvõttu ühendust võtma?
Kui sul on või on olnud meningeoom
Räägi sellest igale arstile, kes määrab sulle hormoonravi, sealhulgas rasestumisvastaseks kaitseks või menopausi puhul. Ülaltoodud tabelis olevaid ravimeid ei tohi pärast meningeoomi kasutada ja arst aitab sul leida võimalusi, millel seda riski ei ole.
Allikad
- Euroopa Ravimiamet, Restrictions in use of cyproterone due to meningioma risk (2020).
- Euroopa Ravimiamet, New measures to minimise risk of meningioma with medicines containing nomegestrol or chlormadinone (2022).
- Euroopa Ravimiamet, PRACi soovitused signaalide kohta: medroksüprogesteroonatsetaat ja meningeoom (september 2024).
- Roland N. jt, Use of progestogens and the risk of intracranial meningioma: national case-control study, The BMJ (2024).
Hooli annab teavet, mitte meditsiinilist nõu. See ei asenda tervishoiutöötaja diagnoosi ega ravi. Räägi alati oma arstiga, enne kui ravimit muudad.